Otsinguvorm

Meesegisti

Aivo Sildnik, mesinduskonsulent


Eelmises “Mesiniku” numbris mainisin, et soetasin äsja ühe mesindusseadme ja et olen sellega väga rahul. Nüüd on aeg välja öelda, et selleks on meesegisti. Järgmisel kevadel saab täpselt 20 aastat, mil sellist seadet Soome suurmesilates nägin. Esmamulje oli vägev, mahutas 2−3 tonni mett. Mõtlesin siis, et millal küll omale sellise tööriista muretsen. Ei läinudki kaua aega! Ainult 19 aastat, ja mahutavus kümnetes kordades väiksem. Aga seegi on saavutus.


Eesti mesinduse hetkeseis on selline, et mesiniku ametit pidav inimene peab väärtustama oma aega, tervist ja ka klienti, kelle tarbeks mesindussaadusi toodetakse.
Tänaseks on eesti mesilates selliseid segisteid juba mitmekümnel mesinikul ja nende kasutamine ei ole sugugi uudis! Aga natuke visalt läheb!


Minule teadaolevalt on hetkel valmistamisel vähemalt üks ja ka ise plaanin teise seadme lisaks soetada. Olemasoleva täpsed tehnilised andmed jätan siinkohal esitamata, sest neid saab alati lisaks küsida. Igatahes suur elektritarbija segisti ei ole, sest ajami võimsus piirdub vaid mõnesaja vatiga. Tööorgan teeb 2,5 pööret minutis, ja seda programmkellaga etteantud ajas. Lisatud on elektriline soojendus, mis võimaldab mett soojendada ja hoida soovitud soojusrežiimil.


Mida ma palusin meistrimeestel seni nähtud segistitele lisaks ehitada? Loodetavasti soetan varsti ka meepumba ja taarastusseadme, siis on kahe väljundi kasutamine igati õigustatud.


Aeg-ajalt tuleb füüsiliselt rasket seadet ka teisaldada, ja et millestki tuleb kinni võtta, on seadme ülaosas torurõngas. Ja ratastel alus veel tegemisel, lihtsalt kõike ei jõua.
Seni taarastan mett vertikaalse kuulkraani kaasabil ja vägagi edukalt. Taarastamisel kasutan digikaalu ja doseerimine on päris täpne. Ca 180 kg taarastamiseks kulub korralik tööpäev, lisaks ettevalmistus selleks. Suureks eeliseks ongi just elektriline soojendus, mille lülitan tund-paar enne mee taarastamist 30 kraadile, kusjuures tööorgan pöörleb sel perioodil pidevalt.


Seadme eelised:
1. Võimaldab hoiustada piisavalt suure koguse mett
2. Võimaldab mett soojendada
3. Suur kogus mett on vajadusel koheselt taarastatav
4. Võimaldab homogeniseerida erinevad meed
5. Võimaldab valmistada võidemett automatiseeritult
6. Hoiab mesiniku aega kokku
7. Mee kvaliteet on paremini tagatud


Seadme miinused:
1. Maksumus on kõrge
2. Eeldab meepumba puudumisel n.-ö. käsitsi laadimist. Sellisel juhul vajan spetsiaalset meenõu nõrutamishoidikut.


Maksumus on muidugi väga suhteline, sest paljude välismaiste mesindusfirmade analoogid on oluliselt kallimad. Ja kohane on meenutada, et eestimaise toodangu ostmisega toetame esmalt meie enda majandust.


Natuke terminoloogiast

Kirjutasin, et soetasin meesegisti. Aga kas selline nimetus on ikka korrektne? Vaatasin äsja kordustrükist ilmunud Mesinduse oskussõnastikku ning ei leidnud sellist asja nagu meesegisti. Oli küll mitut liiki meenõusid mee selitamiseks, taarastamiseks jne., aga võidemee valmistajat paraku veel mitte. Ehk siis jääme ootama kolmandat kordustrükki!

OÜ Asteni veebilehel kasutatakse nimetust mee segamismasin. Lihtne ja selge. Võiks ju öelda, et kui mõistame üheselt millega on tegemist, siis probleemi ei ole. Samas võib mesindusfoorumis senini lugeda arutlust kunstkärje ja kärjepõhja õigsuse osas! Arvan, et mesindusterminoloogia nii nagu iga teise valdkonna terminoloogia peab olema korrastatud. Nõukogude ajal olid vastavad komisjonid, kuhu kuulunud erialaspetsialistid ja keeleteadlased andsid konkreetse soovituse.
Antud juhul ei ole probleemiks meesegisti ega mee segamise masina nimetus, vaid isegi tubli meeklient ei suuda orienteeruda erinevates, kuid samatähenduslikes mõistetes (sünonüümides).

Vahustatud mesi, kreemjas mesi, võidemesi, kunagi oli isegi selline nimetus nagu euromesi! Mesindusleksikon ja ka Mesinduse oskussõnastik annab järgmise seletuse, ja seda mee kristalliseerumise aega ning meekristalli suurust silmas pidades. Eristatakse jämedateralist mett, peeneteralist mett ja rasvataolist võidemett ehk kreemjat mett, mis jääb toatemperatuuril pehmeks-määritavaks. Võidemesi saadakse mee kiirel kristalliseerumisel, seda aegajalt segades ja lisades protsessi kiirendamiseks peenkristalli-juuretist.

Mitmete mesinike-mesindusfirmade veebilehtedelt loeme samuti võidemeest, ehk siis kuidas keegi nimetab − kreemjas või võidemesi −, ja seal seletatakse üsna lihtsalt lahti, mida see tähendab. Huvitav on see, et kui mainitakse võidemee tarbijasõbralikkust, siis keeleinimesed ei pruugi seda omadust parimaks sõnastuseks pidada.
Näide: Peenkristalne ja pehme võidemesi on tarbijasõbralik ⇒ Peenkristalset ja pehmet võidemett on mugav kasutada. Nii palju siis emakeelest ja erialasest terminoloogiast!

Aga õpetused seda liiki mee valmistamiseks on vägagi erinevad, sõltub eelkõige metest ja mesiniku poolt kasutatavatest meetoditest, samuti võimalustest.
Võidemee valmistamise väga põhjaliku tehnoloogia leiate “Mesiniku” 2008. aasta veebruarinumbrist. Autor on Aleksander Kilk, ja seda artiklit tasub taas lugeda, sest aeg on edasi läinud ja see, mis esmalt tundus kättesaamatu, on hetkel juba hädavajalik. Selle artikli saab kergesti ka netist kätte!


Kokkuvõtteks

Mesindusterminoloogia
Milline eelnimetatud mõiste oleks parim, ja kas tegelikult ongi vaja parimat otsida? Minule isiklikult võidemesi ei sümpatiseeri, sest kui teda ikka saia peale ei pane, siis ei pea ma midagi võidma! Kohvi sisse saab panna ka kreemjat mett, mis iseloomustab seda meeliiki oluliselt paremini.


Mesindustehnoloogia

Kaasaegne mesindus eeldab kõikide mesindustehnoloogiliste seadmete ja vahendite kaasamist. Ja hetkel on see võimalus ka meie riigis täiesti olemas. Väikemesiniku jaoks on meesegisti mõneti kauge unistus, sest pea samaväärset kreemjat mett saab valmistada ka lihtsamate vahenditega. Aga kas see on alati otstarbekas? Kui ma liidan kokku oma kahe elektritrelli maksumuse, mille olen rikkunud kreemjat mett valmistades, lisaks ebamugavuse jne., siis kahtlen. Kusjuures kasutamata jäid kõik eelised, mis eelnevalt loetletud.

Meekäitlemine/mesiniku töövõtted
Tavapäraselt soovitatakse kristalliseerunud mee soojendamiseks veevanni, ja seda kuni 40 ˚C juures. Ja rest ka veel põhja! Väga lihtne soovitus. Kuid kui paljudel mesinikel on selline vann, termokapp või mingi teine seade sellise soovituse täitmiseks? Enamikul juhtudel on mee hilisem soojendamine kas liiga energia- või töömahukas. Esmatähtis on mee kvaliteedi tagamine, kuid ei ole paljut vaja, et seda tahmatult rikkuda. Ja seda lihtsal põhjusel, et meil ei ole piisavalt kaasaegseid tehnilisi seadmeid.

Meeklient
Pea kõik mesinikud mesindavad suure ja kvaliteetse saagi nimel. Ja klient ei ole mitte ainult mesinik ise, vaid kliendiks on head tarbijad, kes usaldavad mesinikku. Hoidkem Eesti mee head nime!

Investeering
Veel on aega uueks mesindusaastaks valmistuda ja uurida, mida peaks oma mesilas muutma!
Kuldset sügist soovides
Aivo Sildnik Jänedalt