Otsinguvorm

Mesinik nr. 3 (83) Juuni 2014

Mesilaspered on kevadega kiiresti arenenud ja nii suure lennuhoo sisse saanud, et kipuvad sülemitena puu otsa. Esimeste sülemite lennumühinat kuuldi juba enne maikuu keskpaika. Võilille õitsemise aegu olid ilmad mõnusalt soojad ja näis, et meekorjetuhinas mesilased unustavad sülemlemise kihu. Mesinikud laiendasid tublisti perede pesaruumi, et mesilastele tööd anda ja rohke meesaagi ootuses mee kogumiseks ruumi teha. Aga ometi jätkub sülemlemist veel nüüdki, kus jaanipäev juba möödas. Pereheitmise hooajal satuvad mesilassülemid uut pesakohta otsides sageli ka asulatesse või linnadesse. Ühelt poolt on lendavad või puule või põõsale kobardunud sülemid tavakodanikele huvitavaks vaatepildiks. Kuid teisalt on sülem oma tuhandete asteldega vahel ka hirmutavaks ohuallikaks. Ühel juhul kurtsid näiteks Nõmme ühe lasteaia kasvatajad, et nad ei saa lastega õue minna, sest ukse lähedal sirelipõõsas ripub ähvardavalt sumisev mesilaskobar. Teisel korral helistas Pääsküla abielupaar ja kurtis, et nemad ei pääse kodust välja, sest mesilassülem maandus otse aiavärava kõrvale marjapõõsasse. Jne. Jne.

ManusSuurus
PDF icon mesinik_83_3_juuni_2014.pdf1.13 MB