Otsinguvorm

Mesinik nr. 5 (97) Oktoober 2016

Maarahvas on ikka rääkinud sügisest kui tibude kokkulugemise ajast. Nõnda on ka mesinikel oktoobris paras aeg mesindushooajale põhiosas kriips alla tõmmata ja suvest kokkuvõtted teha. Saab mõõta nii kogutud meesaaki ja talvituma pandud mesilasperede arvu kui lihtsalt meelde tuletada mõnusaid suvepäevi ja -tunde mesilaste seltsis. Võib-olla jäävad mesiniku hinge kriipima ka mõned tegemata jäänud tööd, mis siis vaja järgmise aasta plaanidesse kirjutada.

Mesindusvõõrale inimesele võib tunduda, et nii mesilastele kui mesinikele on hilissügis ja talv üks mõnus puhkeaeg. Lihtne on ju ette kujutada, kuidas mesilased peavad tarudes meetoidul mõnusat talveuinakut. Mesinikud mõistagi arvatakse pühenduvat meepurkide eest suure rahahunniku kasseerimisele, et seejärel talvekülmade ja põhjamaise kaamose eest lõunamaa päikeselistele randadele lennata. Mesinik olla ja ratsa rikkaks saada on uhke ja hää!?

Aga tegelikult? Mesinikul tuleb veel ühte ja teist teha, et mesilaspered kenasti talvevalmis saaksid ning tervete ja tugevatena kevadesse jõuaksid. Veel on vaja teha viimane sügisene varroatoositõrje, et varroalestad-vereimejad talvel vähem mesilasi kurnaksid. Ja siis tuleb tarud nugise-, hiire- ja rähnikindlaks kohendada, kasutades kas võrkude, plekkide või muude vahendite abi. Seejärel võib talv mesilasse tulla.

ManusSuurus
PDF icon mesinik_97_5_oktoober_2016.pdf923.78 KB